Kolme mere lugu

Kolm merd toob kokku 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

Need on erineva kultuurilise, ajaloolise ja religioosse taustaga Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, keda aegki on kohelnud erinevalt. Siiski jagavad nad moel või teisel ühist peatükki minevikus  – raudne eesriie, mis jagas Euroopa brutaalselt kaheks ning pani pikkadeks aastakümneteks piduri regiooni loomulikule arengule, majanduskasvule ning riikide omavahelisele ühendatusele.

Kui Lääne-Euroopas on riigid liidetud raud- ja maanteede, elektriliinide, nafta- ning gaasitorude abil, siis Kesk- ja Ida-Euroopa maad on tänapäevase taristu toel jäänud võrreldavalt kokku sidumata. Eriti terav on puudujääk põhja-lõuna-suunaliste ühenduste vallas.

Test

Kolme mere tippkohtumine 2019. Foto: Nik Jevšnik, STA

Investeeringute puudujääk

Euroopa Liidu ühtne majandus- ja tolliruum on loonud eeldused kogu maailmajao stabiilseks arenguks, ent Kesk- ja Ida-Euroopa riike eristab Lääne-Euroopast endiselt majanduslik mahajäämus ning aegunud taristu. Vaatamata Euroopa Liidu ühistele poliitikatele ei ole siiani õnnestunud möödunud sajandi teises pooles tekkinud vahet tasandada. Aastakümnetega välja kujunenud investeeringute puudujääk taristu-, energia- ja digivaldkonnas on hinnanguliselt kuni 500 mld eurot. Selle puudujäägi likvideerimine annaks suure arengutõuke regioonile ja liidaks Euroopa tugevamaks tervikuks.

Andrzej Duda. Foto: Nebojša Tejic, STA


Kolme mere sünd

2014. aastal juhtis sellele tähelepanu Ameerika mõttekoda Atlantic Council oma raportis „Completing Europe“. Raportist hakkas toonaste Poola ja Horvaatia presidentide Andrzej Duda ja Kolinda Grabar-Kitarovići vedamisel arenema lugu, mis paelub iga aastaga aina rohkemaid liidreid ja tippjuhte. Lugu, mis saab igal aastal uue tulevikku vaatava peatüki.

Praeguseks on presidentide tasemel toimunud juba neli Kolme mere tippkohtumist. Algselt vaid presidentide mõttevahetusplatvormi algatusega on tänaseks liitunud ärifoorum, järjest aktiivsemalt on kaasatud täidesaatva võimu tasand, tööd alustas kommertsalustel toimiv Kolme mere investeerimisfond ning partneritena osalevad aktiivselt Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa.

Kolme mere algatus on algusest peale loodud Euroopa Liitu täiendama, mitte sellega võistlema. Seda näitab ka Euroopa Komisjoni tihe kaasatus ja osalus viimastel tippkohtumistel.

Kolinda Grabar-Kitarović. Foto: Nebojša Tejic, STA


Rakendamata potentsiaal

Kolme mere maad moodustavad ligi kolmandiku Euroopa Liidu territooriumist ja neis elab kokku 111 miljonit inimest, kuid riikide keskmine SKT (per capita) moodustab 2018. aasta andmetel vaid 78% EU keskmisest. Samas oli Kolme mere riikide keskmine majanduskasv aastatel 2015 - 2019 3,5% ning Euroopa Liidus 2,1%. IMF ennustas aastaks 2020 Kolme mere maade keskmiseks majanduskasvuks 2,9% ning Euroopa Liidu riikidele keskmiselt 1,6%.

Siin võib vaid ette kujutada potentsiaali, mida peidab endas ühtse turuna toimiv turumajanduslik, demokraatlik ja õigusriigi põhimõtteid austav Kolme mere regioon. Selle vabastamiseks tuleb asuda ühiselt likvideerima senist investeeringute puudujääki.

Selle potentsiaali realiseerimise nimel toimubki igal aastal presidentide tasemel Kolme mere tippkohtumine ja rahvusvaheline ärifoorum ning alates 2020. aasta veebruarist tegutseb investeerimisfond.

Loe lisaks

Kolme mere algatuse eesmärkidest.